Päikesepaneelid ja päikeseenergia teie kodus

Aegade algusest on inimesed kasutanud valgust, soojust ja päikesest saadavat energiat. Päikeseenergiat on rakendatud erinevate ülesannete tegemiseks koos tehnoloogia arenemisega. Päikesepaneelide kasutamine on üks parimaid viise päikeseenergia kasutamiseks igapäevases elus.

Päikesepaneeli poolt kokkukogutud päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks, mida on võimalik kasutada erinevate elektrit tarbivate seadmete käivitamiseks koduses majapidamises. Üks päikesepaneel suudab toota vaid piiratud koguse elektrienergiat, seega peate te piisava energiavaru saamiseks kindlasti paigaldama suurema koguse päikesepaneele. Paneelide paigaldamiseks sobivaim koht on maja lõunapoolne katus, mis ei ole varjatud suurte puude või kõrvalasuate hoonete poolt. Sobiva katusepinna puudumisel võib loomulikult paigaldada päikesepaneelid ka lagedale põllule, kus on piisav päikesevalgus. Igal juhul toob päikesepaneelide paigaldamine teile kokkuhoiu energiakuludelt, sest oise energiat tootes ei ole teil vaja tasuda suuri elektriarveid energiafirmadele.

Tänapäevases kaasaegses ühiskonnas on elektriarved eeldatavasti ühed suurematest kulutustest majapidamises  ning seetõttu on ülioluline, et leiaksime energia tootmiseks paremaid lahendusi, kui on fossiilsed kütuseid. Üks suurepärane võimalus energiakulludelt kokku hoida, ongu paigaldada päikesepaneelid, et te ei oleks enda energiavajadustes enam nii sõltuvad elekrit tootvatest suurfirmadest.  Seega saate te madalamad elektriarved ning kui paigaldate piisaval hulgal päikesepaneele, siis võib see tähendada ka seda, et lõpuks ei vaja te enam elektrigirma poolt toodetavat elektrienergiat üldse.

Päikesepaneelide kasutamine ei ole kasulik mitte ainult väiksemate elektriarvete saavutamiseks, vaif on kasulik ka ümbritsevale keskkonnale. Olgugi et tegelikult on kodus elektrit toota  mitmel erineval viisil, on päikesepaneelidest saadav elektrienergia siiski kõige odavam ning ka mugavam.

Kui ostate elektrit energiafirmadelt, siis peate te igakuiselt maksma elektriarveid. Päikeseenergiat kasutades võite selle ära unustada, sest investeering tuleb teha vaid korra, kui te paneelid ostate ning paigaldate. Tuleb tõdeda, et see esialgne kulutus on üsna suur, kuid lõppkokkuvõttes tasub see end kindlasti ära. Tuleb arvestada loomulikult ka mõningate hoolduskuludega, kuid need ei ole väga suured.

Tehastes toodetud kommertspaneelidel on palju eeliseid. PV päikesepaneelide paigaldamiseks vajaminev vaba ning päikesele avatud vajalik ala on kindlasti suurem. Päikeseenergia kasutamisega on võimalik vähendada ka reostust. Tänapäeval on mitmeid firmasid, mis toodavad tööstuslikult jua valmiskujul päikesepaneele, mida on vaja lihtsalt paigaldada ja soodsat energiat kasutama hakata. Aina rohkem äriettevõtteid on samuti alustanud päikesepaneelida abil enda firmade energiavajadusi parandama ning seetõttu ka kulutusi vähendama.

Tehased, talumajapidamised ning parkad, mid tegutsevad äriettevõttena saavd päikeseenergia kasutamisest palju kasu lõigata. Paljud tootmisettevõtted töötavad ööpäevaringselt, seega peavad nad elektrienergiat kasutama samuti kogu aeg. See toob agakaasa äärmiselt suured elektriarved. Kui aga soovitakse elektriarveid vähendada, siis on pv päikesepaneelide kasutamine väga mõistlik lähenemine.

Seega, pidage meeles, et kui te ostate elektrit suurtelt energiafirmadelt, siis ei pea te ise süsteemi ülal pidama ning remontimisele kuluvad kulutused jäävad ära. Samas on vaja isiklikku päikesepaneelise süsteemi hooldada ja parandada. See aga ei tähenda, et te ei pea energiafirmade hooldustööde eest maksma –  need on ju kõik teie elektriarve sees.

Valime uut tualettpotti koos vajaminevate lisadega

WC sisustamisel on tualettpoti valimine äärmiselt olulise tähtsusega, sest see on teie mugavuse ning hügieeni alus.

Turul on saadaval tuhandeid erinevaid tualetipotte, kuid nende valikut vähendab mõõt, mis on viimistletud seina ja tualetipoti äravoolutoru vahel. See peab kindlasti olema õige, sest vastasel juhul ei ole teil võimalik enda väljavalitud unelmate potti üldse paigaldada. Standardmõõtu potid on umbes 12 tollise vahemaaga ning selliseid on ka kõige rohkem saada. Kui aga soovite ümber kujundada vannituba, kuhu on juba eelnevalt paigaldatud näiteks 10tollise või lausa 14-tollise mõõdua tualetipott, siis võib see teie valikuid oluliselt kitsendada ning sobiva poti leidmine osustuda päris keeruliseks.  Suurema osa inimeste jaoks on pikendatud istumisosaga tualetipotid mugavamad, kuid väiksemas vannitoas võib sellise poti paigaldamine osutuda peroblemaatiliseks. Pikendatud potid ulatuvad seinast umbes 31 tolli kaugusele, kuid ümara kujuga potid on maksimaalselt 28 tolli pikad. Oluline on ka teada, et ümarad potid on reeglina odavamad, seega on võimalik ka raha säästa.

On olemas mitmeid erinevaid stiile ja süsteeme tualettpottide valikus, mille hulgast igaüks saab endale leida sobivaima. Kõige levinum ja taskukohasem on arvavasti kaheosaline pott, millel on veepaak ja potiosa eraldi ehitatud ja üksteise külge kinnitatud. Ühes tükis olev tualettpott võib olla küll kallim, kuid selle ostu kasuks räägib asjaolu, et sellist potti on oluliselt lihtsam puhastada, kui eelnevat, sest sellel puudub poti ja veepagi vaheline kinnituskoht, mis reeglina kogub palju mustust. Võimalik on valida ka seinale kinnitatav tualettpotisüsteem, mis teeb reeglina vannitoa puhastamise veelgi lihtsamaks, sest võimaldab põrandat pesta otse poti alt.  Seinale kinnituvate pottide puhul tuleb aga arvestada sellega, et seinakonstruktsioonid peavad olema piisavalt tugevad, et kogu süsteemi kanda. Võib juhtuda, et sellise poti kasuks otsustades tuleb teil enne poti paigaldamist ka sein lahti lammutada ning uuesti ehitada.

Lisaks tualettpoti valikule tuleb kindlasti mõelda ka sobiva prill-laua ostmisele.  Kui teil on peres lapsed, siis on see valik äärmiselt oluline. Väikeste laste vanemad teavad, et täiskasvanule sobiliku suurusega prill-laual istumine võib olla laste jaoks üsna keeruline. Kui potitoolide ja lisa prill-laudadega mässamine on jällegi liialt tülikas. Lapse iste, mis võimaldab lapsel istuda eespool palju mugavamas asendis, on paigutatud täiskasvanu prill-laua sisse. Kui täiskasvanu peab tualetti kasutama, siis nad peavad vaid lapse istme osa üles tõstma nagu poti kaanegi ning sellega avama enda jaoks sobiva istumisaluse. Ülemineku prill-lauad kasutavad samuti enamasti vaikset sulgemismehhanismis, nii et lapsed saavad seda samuti suurema vaevata kasutada.

Mugav tualettpott koos meeldiva prill-lauaga tagab teie rahulolu.

 

Maaküte tasub kaalumist

Enne, kui maakütte rajamisele mõtlema hakatakse, tuleks arvestada teatud piirangutega selle küttesüsteemi paigaldamisel. Nimelt on horisontaalse kollektori suureks miinuseks see, et sellele on vaja üsnagi märkimisväärse suurusega maatükki. Alal, kuhu on paigaldatud horisontaalne kollektor, ei saa planeerida kõrghaljastust. Maa-ala, kuhu horisontaalne kollektor paigaldatud on, peaks olema haljasala, kust talviti lund ära ei lükata. Kuna lumekiht on suurepärane isolaator, aitab see maapinnases olevat soojusenergiat hoida.

Maakütte tööpõhimõte on lihtne. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%.

Maaküttepumba küttesüsteemid peavad vastu isegi kuni 50 aastat. Nad ei ole mitte ainult vastupidavad, vaid nõuavad ka väga vähe hooldust ning enamasti ei pea nendega üldse tegelema. Torude süsteemile, mis asub maa all, antakse reeglina 25 kuni 50 aastat garantiid, kuid teadlased arvavad, et need peaks tegelikult kestma lausa 100 aastat. Olgugi, et need süsteemid on esialgu üska kulukate paigalduskuludega, tasuvad nad lõpuks ennast ära ning nende abil toodetud energia läheb maksma vähem, kui teiste traditisooniliste keskkõttesüsteemide puhul. Maaküttepumbad suudavad pidevalt kokku hoida umbes 30-70% energiast ning teenivad enda maksumuse reeglina tagasi esimese 4-8 aastaga.

Kindlasti peate te enne maakütte paigaldamist mõtlema läbi, kas teie krunt vastab minimaalsetele tingimustele. Maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla. Kõiki eelpoolmainitud tingimusi järgides saate olla kindlad, et paigaldate pika elueaga, säästliku ning keskkonnasõbraliku küttesüsteemi aastateks.

Väga oluline on, et  soojuspumba paigaldamisel jälgitakse kindlaid ohutus- ja ettevaatusabinõusid, mis tagavad nii pumba kui ka kogu süsteemi ideaalse töökindluse. Soojuspump tuleb asetada ruumis tasasele pinnale, mis kannatab vähemalt 500 kilogrammist raskust. Siseruumi temperatuur peab jääma vahemikku +10 kuni +35 kraadi. Soojuspumpa on soovitatav paigaldada välisseinte või heliisolatsiooniga seinte juurde, et tagada võimalikest väikseim müratase elamises. Ruum, kuhu soojuspump paigaldatakse, peab kindlasti olema äravooluga, et eemale juhtida kondenseerumisel tekkiv veehulk.

Maasoojuspumba paigaldamine toimub mitmes etapis. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga. Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Soojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 3 – 5 tööpäeva.

Tuleb meeles pidada, et maakütte rajamisel on ka mõningad piirangud. Esiteks on horisontaalse kollektori suureks miinuseks see, et sellele on vaja üsnagi märkimisväärse suurusega maatükki. Alal, kuhu on paigaldatud horisontaalne kollektor, ei saa planeerida kõrghaljastust. Maa-ala, kuhu horisontaalne kollektor paigaldatud on, peaks olema haljasala, kust talviti lund ära ei lükata. Kuna lumekiht on suurepärane isolaator, aitab see maapinnases olevat soojusenergiat hoida.

Mida järgida magamistoa kujundamisel?

Magamistuba on koht, kus soovime tunda end mugavalt ning lõõgastunult. Me veedame magamistoas psna suure osa oma elust ning see on teie privaattsoon, seega peaksime selle sisustamisele ja kujundamisele pöörama erilist tähelepanu. Väga palju inimesed usuvad, et magamistuba peaks olema eriliselt mõnus paik, kus saab puhata ja lõõgastuda. See on just see ruum, kuhu ei soovitada kasutada erksaid värve, sest need ei ole just eriti rahustavad. Värvid, mis sobivad magamistuppa, on pigem soojad ja neutraalsed.

Üks reegel magamistubade kohta, millega peaaegu igaüks nõustub, on see, et magamistoa põrand ei tohiks olla marmorist, kuvist ega kahhelplaatidest. Kõige enam kasutuatav põrandakattematerjal magamistoas on  puit või vaipkate. Sa ei taha marmorist või kivist põrandat eelkõige seetõttu, et ei ole väga mugav ärgata hommikul ning tunda jääkülma põrandat jalge all. Vaip tundub selgelt kõige soojema lahendusena magamistoa põrandakatete hulgas ning on seetõttu väga populaarne valik. Magamistuppa võiks paigaldada ka kapi või ehitada sisse garderoobi, et vältida erinevate asjade kogunemist ja seetõttu pidevast segasusest magamistoas. Kindlasti tuleb läbi mõelda see, kuhu oma asjad magamistoas paigutada, et selle koristamine oleks võimalikult lihtne.

Kui alustate magamistoa sisustamise ja muutmise plaane tegema, siis peaks esimesena välja valima tekstiilid ning otsustama, mis värvi peaksid tulema magamistoa seinad. Kui kardinate ning voodikatete ja muude tekstiilide tegumood ning magamistoa värv valitud, siis jääb teil üle vaid loota, et mööbel, mille te olete valinud, sobib muu sisekujundusega. Seinakattematerjalide puhul ei ole mõistlik kulutada ülemäära palju. Tegelikult, kui te tunnete kedagi, kes tegeleb fotograadiaga, siis on just magamistuba ideaalne koht selleks, et seinale panna midagi unikaalset ning kordumatut. Kui teile aga fotod ei meeldi, siis ehk tunnete münda kunstnikku, kelle käest oleks võimalik saada mõned maalid, mida ilusalt raamituna seintele riputada. Igal juhul on teie magamistoal arvatavasti väga ainulaadne atmostfäär, sest unikaalsed pildid ripuvad seintel.

Magamistoa valgustamise puhul valitakse reeglina üks suur laevalgusti toa keskel. Lisavalgustitena võib kasutada põranda või seinalapme voodi peatsis. Valgustite ilmestamiseks aga kasutada erinevaid lambikupleid, mis sobivad teie magamistoa üldise stiiliga. Lisaks kõigele muule võib magamistuppa lisada ka meeleoluvalgust või meelelahutuskeskust muusikakeskuse või kodukino näol. Naiste puhul tuleb arvestada ka erinevate elektriliste seadmetega nagu föönid, koolutajad, sirgendajad jne. Seetõttu on oluline, et pistikud ja lülitid oleksid magamistuppa planeeritud juba sellele võimalusele mõeldes ning neid oleks pigem rohkem, kui vähem.

Ühs suurepärane nipp magamistoale stiilse välimuse andmiseks, on valida kõik tekstiilid ning kattes sama tooni või vähemalt omavahel sobivad. Nii võik näiteks voodikate ja kardinad olla samast materjalist. Paljudel inimestel on magamistoas väga tumedad kardinad, et hoida hommikupäike magamistoast eemal. Tumedatele kardinatele on aga alternatiiviks paigaldada kaks kihti heledamaid kardinaid, mis blokeerivad päikesevalguse reeglina sama hästi. Kui teie magamistuba on aga väike, siis on heaks lahenduseks ksautada seintel peegleid, mis muudavad ruumi visuaalselt suuremaks ning ka valgusküllasemaks.

Te veedate magamistoas arvatavasti olulise osa  oma elust ning see peab olema privaatne paik, kus end hästi tunda, seega peaksite selle sisustamisele ja kujundamisele pöörama erilist tähelepanu ning kõik lahendused ning värvitoonid hoolega läbi mõtlema, et miski teid hiljem häirima ei hakkaks.

Nõuandeid õhksoojuspumba ostmiseks

Olete otsustanud paigaldada enda elamu kütmiseks õhksoojuspumba, sest see on säästlik ning mugav küttelahendus. Salongu või kauplusesse minnes leiate aga eest väga erinevas hinnaklassis õhksoojuspumpasid. Tekib küsimus, millist valida? Kas on tõepoolest kallim parem kui odav? Või piisab ka pisikesest ja odavad õhksoojuspumbast?

Selle otsuse tegemiseks tuleb esmalt välja selgitada, mis vahe on odaval ja kallimal õhksoojuspumbal.

Müratase on üks olulisemaid näitajaid kasutamismugavuse tagamisel. Kui seade teeb palju müra, siis lülitatakse teda tihti välja, et saaks rahulikult näiteks televiisorit vaadata. Paljud aga kindlasti ei tea, miks teevad osad seadmed suuremat müra. Üheks põhjus on see, et mida suuremat õhuhulka seadmest läbi puhuda, seda kõrgem on seadme soojustegur. Nii saadaksegi lihtsa vaevaga kataloogi suurem soojusteguri näitaja, mis omakorda aitab seadet kergemini müüa. Reaalselt sellise puhumiskiiruse juures muidugi ühtegi seadet kasutada ei saa ja seepärast ei saa te ka kunagi kataloogis lubatud säästu. Teine peamine suure müra põhjus on seadme füüsiline suurus. Mida väiksemate mõõtudega seade, seda suurem müra. Teadupärast kulub aga väiksema seadme tootmiseks vähem materjali ja seega saab seda odavamalt toota. Seega on väike ja odav seade reeglina alati ka mürarikas.

Üks tähtsamaid asju soojuspumba valikul on sesoonne soojustootlikus meie kliimavööndis. See näitab mitu kWh suudab soojuspump aastas soojust toota. Mida kõrgem on see näitaja, seda vähem peate kasutama lisakütet ja seda lühem on seadme tasuvusaeg. Õige õhusoojuspump peab enda maksumuse võimalikult kiiresti tagasi teenima. Õigesti dimensioneeritud ja valitud seadme tasuvusaeg on 2 – 3 aastat. Odavate seadmete puhul võib sellise seadme tasuvusaeg pikeneda kuni 10 aastani ja hullemal juhul ei tasugi ära.

Meie kliimas, kus soojust on vaja pumbata efektiivselt nii +10°C juures kui -20°C välisõhutemperatuuri juures, annab suurima säästu kallimatele õhksoojuspumpadele paigaldatud elektrooniline paisuventiil. Odavates seadmetes kasutatavad kapillaartorud või mehaanilised paisuventiilid ei suuda selliste temperatuurivahedega säästu pakkuda. See on ka üks peamistest põhjustest, miks ei lubata odavaid seadmeid alla -5°C temperatuuri kasutada. Meie talved on aga oluliselt külmemad.

Õhksoojuspumba südameks on kompressor. Korralikus õhusoojuspumbas kompressorit, mille pöörlemiskiirust on võimalik muuta.  Tavalises konditsioneeris on võimalik kompressorit kasutada ainult täisvõimsusel.  Muudetava kiirusega kompressor, ehk inverterkompressor on oluliselt kallim, kuid annab püsikuludes tunduvalt suurema säästu, sest võimaldab reguleerida kompressori tööd vastavalt vajadusele ning seetõttu vältida ülekütmist või -jahutamist.

Teiseks oluliseks komponendiks on inverter. Õhusoojuspumpades kasutatakse mitmeid tüüpe invertereid. Kõige säästlikum neist on alalisvoolu inverter, mis juhib kompressori pöördeid kuni 9 erineva parameetri järgi ning  sealjuures arvestabs ee  ka välisõhu temperatuuri muutustega. Lihtsamad seadmed töötavad ainult puldist määratud temperatuuri järgi, mis on loomulikult vähemsäästlikud, sest kui nende temperatuuri manuaalselt ei muudeta, siis võivad nad jällegi töötada üle- või alakoormusega. Parematel seadmetel on kuni 9 andurit, mis juhivad soojapumpamise tööprotsessi, et see oleks säästlik ja paindlik. Lihtsamatel, ehk siis ka odavamatel seadmetel on tavaliselt 3 andurit. Jällegi on vahe sellest, et mida rohkem on andureid, seda täpsemalt suudab õhksoojuspump enda tööd ning kulutatavat energiat optimeerida.

Õiges õhusoojuspumbas peab kindlasti olema ka sulatussüsteem, mis arvestab sulatust eelmiste sulatuskordade pikkuse, välisõhutemperatuuri ja aurusti temperatuuri järgi. Odavaid seadmeid sulatatakse taimeriga fikseeritud ajavahemiku tagant, mis ei pruugi olla aga piisav ning võib lõppeda õhksoojuspumba jäätumisega. Jäätunud seade ei taga aga piisavat soojatooltlikkust ega ka energiasäästu.

Seega tuleb tõdeda, et odaval ja kallil hinnal on oma põhjus ning esialgu kallimana tunduv investeering tasub enda kindlasti hiljem ära säästlikkuse ning kasutusmugavusega.

Õigesti valitud kontoritool on oluline

Mugava ja produktiivse töökeskkonna loomisel on sobiva kontorimööbli valik väga oluline. Õigesti valitud lauad ja toolid tagavad töötegijale parimad võimalikud töötingimused ning seega ka tulemuslikuma töö. Arvestama peab eeskätt sellega, et kontoritööline veedab oma töökohal aega iga päev mitmeid tunde ning ebamugav töökeskkond ei tule kuidagi kasuks.

Kontoritool peab sobima selle kasutajale

Selle otsuse, millisel kontoritoolil istuda, peab tegema iga töötaja ise. Nagu pole olemas imerohtu haigusele, pole ka olemas kõigile sobivat imetooli. Meie turul on saadaval väga palju erinevaid toole mitmesuguste lisadega. Seega, tuleb esmalt välja mõelda millised funktsioonid on Teile töötooli juures tähtsad ning peale seda tuleks käia erinevaid toole proovimas. Kontoritooli valima minnes tuleks tähelepanu pöörata tooli kõrgusele, peatoe olemasolule, seljatoele, kiikemehhanismi olemasolule, käetugede juhule ning nimmetoe olemasolule. Lisaks eelpoolmainitud omaduste jälgimisele, tuleks kindlaks teha, kas ja milliseid osi reguleerida saab. Töötooli kvaliteedile annava juurde kvaliteetsed rattad, korralik kattematerjal ning tugev jalarist. Ka sellele tuleks tähelepanu pöörata, kui tooli ostma minnakse. Samas tuleb hoolega järele mõelda, milliseid nendest lisadest tegelikult vaja oleks, sest ei ole mõtet raha raisata kalli kõikide lisadega tooli peale, kui te tegelikult neid ei vaja. Seetõttu tuleks kontoritooli valik teha igal töötajal ise vastavalt oma vajadustele.

Esmalt tuleb välja mõelda millised funktsioonid on Teile töötooli juures tähtsad. Peale seda tuleks käia erinevaid toole proovimas. Tooli valimisel tuleks jälgida tooli üldkõrgust, et see oleks kasutajale sobiv. Lisaks sellele on oluline ka peatoe olemasolu ning selle reguleerimisvõimalus. Ära ei tohi unustada ka seljatoe ning käetugede reguleerimisvõimalust ning ka kiikemehhanismi olemasolu. Kontorimööbli juures on väga oluline ka õige laua valik. Mugava kontorilaua taga on hea töötada ning see tagab kõrge produktiivsuse. Võib öelda, et kontorilaud on kogu ülejäänud sisustuse nurgakivi. Laua valikul tuleks rohkem vaeva näha kui lihtsalt vaida suurus, kõrgus ning värvus. Pilk tuleb visata laua alla. Populaarseimateks valikuteks on näiteks metallraamil laud üksikute jalgadega ning metallist täisraamiga lauad. Esimese näitel on iga lauajalg paigaldatud laua külge eraldi. Üldjuhul on jalg kinnitatud mõne kruviga, mis kohe kindlasti ei kannata lohistamist ja kiigutamist. Head koosolekulaua jalad kinnituvad lauaplaadi külge, omavad üle 4 kruvi ühe jala kohta ja lauaplaat on toestatud tugipalgiga, mis takistab kaua läbivajumist. Teise puhul metallist täisraam on lauaplaadi jaoks kõige parem lahendus. See, kas tegemist on keevisraamiga (kogu raam ühes tükis) või detailidest kokkukäiva raamiga ei oma suurt vahet. Turul on mitu lahendust. Nendest esimene on ühe metalltalaga, mis ei moodusta korraliku täisraami ning raami vastupidavus annab soovida. Parim valik on kahe metalltalaga raam, see loob nelinurkse toetuspinna. Sellisel raamil on kaks U-kujulist jalga, L-kujuga laua puhul on üks raamjalg pikema vahega kui teine.

Õigesti sisustatud kontoriruumid tagavad mugavad töötingimused töötajatele ning meeldiva keskkonna kliendile.

 

Peeglite kasutamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi

Me kõik teame, milleks peegleid kasutatakse – ikka selleks, et kontrollida, kas meie soeng, make up ja riietus on korras.  Vannitoas ja duširuumis on peegel heaks abivahendiks meigi tegemisel, habeme ajamisel või ka lihtsalt hambapesu korral. Lisaks väga praktilistele ülesannetele, mis peeglil on, saab seda kasutada ka kujunduselemendina.

Peegli võib näiteks asetada toidulaua keskele liniku asemele. Peegli alla võite asetada endale meeldiva laudlina ning peegli peale erinevaid vaase lilledega või muid aksessuaare. Selline lahendus annab toale uue ja värskema ilme ning toob tuppa ka rohkem valgust.  Lisaks võib panna suure peegli näiteks söögitoas söögilaua kohale, et see peegeldaks laearmatuuri valgust ning lisaks sellega ruumi avarust ning mõnusat atmosfääri.

Väga kitsaid ja väikeseid ruume on peeglite abil võimalik muuta suuremaks ning avaramaks. Nii on näiteks hea paigutada peegleid trepihalli või koridori ning kindlasti ka esikusse. Kui ruum on pigem hämaravõitu, siis aitab peeglite kasutamine tuua ruumi sisse valgust, kui asetame peegli selliselt, et sellelt peegelduks aknast tulev päikesevalgus.

Peeglitest võib teha seinale ka dekoratiivse peeglite grupi, kus ühte alasse on asetatud peegleid, mis on erineva kuju ja suurusega. Isikupära lisavad kindlasti ka erinevad raamid, millega on peeglite ümbris kaunistatud. Selline disainitu peeglitega nurk ei oma küll praktilist väärtust, kuid kindlasti haarab silma ning on meeldivaks vaatepildiks.

Kui sul on kodus kamin, mis seisab suvisel perioodil kasutamata, siis võid proovida järgmist nippi. Talvel on kaminas mõnus tuli, mis paitab meeldivalt tervet tuba, kuid suvisel perioodil seisab see enamuse ajast tunralt ja tuhmit toa nurgas.  Et kaminat ka suvisel perioodil veidi elavdada, võid asetada peegli kamina sisemusse ning peegli ette küünlad või muud valgust tootvad esemed. Peegel annab küünalde põledes nendele täiesti uue dimensiooni ning võimendab küünaldelt tulevat valgust tervesse ruumi.

Peeglitega on võimalik luua ka mitmeid optilisi illusioone. Lisaks ruumide suurendamisele on võimalik jätta mulje, et toas on rohkema aknaid ning seeläbi ka rohkem valgust. Sellise illusiooni loomiseks tuleb peegel asetada akna ga ristuvale seinale nii, et aken peegelduks sealt peeglist vastu. Selline paigus annab lisak toale ka valgust ja suurust juurde. Samamoodi võid peegli asetada otse akna vastas olevasse seina juhul, kui aknast paistab ilus ja maaliline loodusvaade. Sellisel juhul dubleerib peegel antud vaate ning võib tunduda, et tegu on seinamaaliga.

Reeglina köökidesse peegleid paigutada ei soovitata, kuid väga huvtava kujunduselemendi saab, kui lasta köögi töötasapinna tagune sein teha just nimelt peeglitest. See ei pruugi küll sobida igaühele, kuid õige interjööri puhul võib saada sellisest peeglikasutusest just see kõige õigem lahendus.

Mis iganes ideid peeglitega dekoreerimisel ka kasutada, on oluline pidada silmas vaid ühte nõuannet, mille vastu ei tohi eksida. Peegel peab peegeldama midagi kaunist või lisama toale valgust ja ruumikust.

 

WC poti valimisest

Tualettpotti ostes on hea teada, et saadaval on tuhandeid erinevaid tualetipotte, kuid ostmisel seab piirangud poti mõõt, mis on viimistletud seina ja tualetipoti äravoolutoru vahel. See peab kindlasti olema õige, sest muidu ei ole teil võimalik enda väljavalitud potti üldse paigaldada. Standardmõõtudes potid on umbes 30cm vahemaaga ning neid on poodides kõige rohkem saada. Kui aga soovite ümber kujundada vannituba, kuhu on juba eelnevalt paigaldatud näiteks 25cm või lausa 35cm mõõdua tualetipott, võib see teie valikuid oluliselt piirata ning sobiva poti leidmine osustuda üsna keeruliseks.  Paljude  inimeste jaoks on pikendatud istumisosaga tualetipotid mugavamad, kuid pisemas tualettruumis võib sellise poti paigaldamine osutuda problemaatiliseks. Pikendatud potid ulatuvad seinast umbes 77cm kaugusele, kuid ümara kujuga potid on maksimaalselt 70cm pikad. Oluline on ka teada, et ümarad potid on tavaliselt odavamad, seega pakub see ka säästu.

Tualettpoti valimine sõltub eelkõige inimese maitsest, eelistustest ja rahalistest võimalustest. Loomulikult võib soovi korral valida osava Tšehhi poti, kuid siis peab arvestama, et nende pottide vee sisselaskeosad on mõeldud palju pehmemale veele kui see, mis meie torudes jookseb. Seepärast juhtubki nende pottidega tihti tööõnnetusi. Tšehhi poti töökindlust on võimalik tõsta, kui lasete paigaldada veefiltri ja aeg-ajalt puhastate sisselaskesüsteemi sinna kogunenud settest ning lubjaosakestest. Lisaks sellele võib kõlbmatuks muutunud sisselaskesüsteemi asendada uuega. Selle hind ei ole üldse kallis.

Üheks valikuks on osta ka kahesüsteemne pott. Kahesüsteemse poti loputamisvee kogused on firmadel erinevad. Näiteks on IDO tehases reguleeritud veehulgad 2, 5 ja 4 liitrit, kuid rootsi pottidel 3 ja 6 l. Kui võrdleme seda odavate Tšehhi pottidega, siis näeme, et selle veekulu on lausa 9 l, vana vene pott tarbis aga koguni 12 l vett. Veekoguseid saab ka ise reguleerida. Kuidas seda õigesti teha, võib küsida kauplusest või santehnikult. Sellega tuleb siiski ettevaatlik  olla ning veekogust ei tohiks liiga väikeseks seadistada. Meil küll riiklikult sellised asjad reguleeritud, kuid näiteks Soomes on ühiskondlikesse ruumidesse kahesüsteemse WC-poti paigaldamine üldse keelatud, kuna minimaalne kasutatav loputusvee hulk ei taga nõutavat puhtust. Tänapäevased tualetipotid suudavad hakkama saada poole väiksema veekogusega, mis on oluliselt säästlikum nii rahakotile kui ka keskkonnale. Vanema madala ärajooksuga potis ei loputanud korralikult, kuid tänapäeva tehnoloogia areng on jõudnud nii kaugele, et ka sellised potid töötavad piisavalt efektiivselt ning neid võib julgelt poest osta.

Veel üks võimalus, mida palju kasutatakse, on vahetada ära poti sisselaskesüsteem, mis toimib vee vastusurve põhimõttel, välja mõne Venemaal toodetud poti mehaanilise veesulgemissüsteemi vastu.Selline süsteem on päris vana ning järeleproovitud. Rootsis ja Soomes, kus on vesi ka suhteliselt kare, toimivad WC-potid üldiselt samuti vee vastusurve põhimõttel, kuid need on spetsiaalselt välja töötatud kareda vee jaoks. Seda tüüpi pottide vee sisselaskesüsteemi membraan tehakse väga kvaliteetsest pehmest kummist, mis setet nii väga ei karda.

Mei kauplustest on saada ka  Soomes IDO tehases välja töötatud, kuid Poolas või Sloveenias valmistatud WC-potid, mis töötavad mehaanilise veesulgemise põhimõttel. Need on mõeldud just nimelt idaturu jaoks. Paljude santehnikute kinnitusel on neil kõige rohkem väljakutseid just Tšehhi pottidest  ummistusi ja veejookse likvideerima. Antud pottide vee sisselaskeosad lakkavad töötamast seda kiiremini, mida setterohkema veega linnaossa need on ostetud. Santehnikute arvates peab vett puhastava filtri korterisse igal juhul paigaldama, sest peale WC-pottide eluea pikendab see ka pesumasina ja muude vett tarbivate kodumasinate kasutusega. Piisab tavalisest nöörfiltrist, mida peab laskma teatud aja tagant puhastada. Välismaistel WC-pottidel on vett puhastav sõel paigaldatud juba loputuskasti sisse, ka see suurendab nende vastupidavust.

Tegelikult ei soovitata enamasti paigaldada Tšehhi potte, vaid kahesüsteemset välismaist potti, mille eest tuleb küll algul rohkem maksta, kuid kokkuhoid remondi arvelt ja ökonoomsus vee tarbimisel teevad hinna aja jooksul tshehhi WC-poti omast odavamaks.

Enamik koduomanikke on loomulikult huvitatud vee säästlikumast kasutamisest ning väiksematest veearvetest. Selle omaduse jaoks toodavad paljud sanitaartehnikafirmad kahesüsteemseid tualetipotte. Sellistel pottidel on tavaliselt kaheks osaks jagatud loputusnupp, mille ühe osaga vabaneb umbes pool vee kogusest ning mõlemat nuppu vajutades tühjeneb kogu veepaak. Terve eeldatava poti eluea jooksul võib pere kokku hoida isegi paar tuhat eurot.

 

 

Milline küttesüsteem valida?

Lisaks soodsale küttehinnale hindab tänapäevane maja- või korteriomanik enamasti ka kasutusmugavust. Kõige levinumaks küttekehaks majapidamises on reeglina keskküte, ahiküte, kaminküte või keskküüttekatla süsteemid. Lisaks eelpoolmainitud küttesüsteemidele leidub aga ka muid võimalusi, mis ei nõua maja- või korteripomanikult lisapingutusi kütmise näol.

Elektriküte

Üheks lihtsaimaks ja vähem pingutust nõudvamaks küttesüsteemiks on elektriküte. Selle paigaldamisks ning töökorda seadmiseks tuleb vaid paigaldada radiaatorid ning ühendada juhtmed elektrikilbiga ja ongi soe majas. Elektriküte pole aga enam väga levinud, kuna elektrienergia ei ole väga odav ning see teeb ka küttekulud oluliselt kõrgemaks.

Ioonküte

Teiseks üsna mugavaks ning veidi säästlikumaks küttesüsteemiks on ioonküte. See on oma tööpõhimõttelt vesiküttekatel, mis kasutab vee soojendamiseks samuti elektrit. Ioonkatlas liigub elektrivool otse läbi küttevee ning vesi soojeneb elektritakistuse mõjul. Põhimõtteliselt on ioonkatel tavaline elektrikatel. Vahe teiste elektrikütte kateldega on vaid selles, et puudub täiendavat elektri- koormust tekitav metallist küttekeha. Ioonkatlas soojeneb vesi seda läbiva elektri takistuse mõjul. Sellest ka ioonkatla suurem efektiivsus ning soodsamadküttekulud. Ioonkatlal on esteetiline välimus, mistõttu ei vaja see eraldi katlaruumi ning selle võib paigaldada kasvõi köögiseinale nagu gaasikatla. Eeliseks gaasikatla ees on, et ei ole vaja karta gaasileket. See, kui kulukaks ioonkatlaga kütmine läheb, sõltub loomulikult eelkõige maja soojapidavusest, kuid keskmiselt võib arvestada soojakuluga 8-10 kWh ruutmeetri kohta kuus hästisoojustatud majas. Veel üheks eeliseks on see, et Ioonküttesüsteem on nõuetekohaselt paigaldatuna täiesti ohutu. Katlas ei ole küttespiraali, põlemiskambrit ega muud soojenevat elementi ning välistatud on plahvatus- või süttimisoht.

Maaküte

Maasoojuspump ehk maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik kütteviis inimesele, kelle elamukrunt on keskmisest suurem ning kes hindab mugavust. Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%. Kui sinna juurde lisada elektrienergia tasu, siis teeb see ikkagi pikas perspekttivis soodsa küttelahenduse.

Õhksoojuspumbad

Küttelahendus peab olema mugav ja säästlik

Viimaseks küttesüsteemiks, mis on kasutajale mugav, kuid siiski peamiselt elektrienergia toel toimiv, on õhksoojuspump.  Olemas on kahte tüüpi õhjsoojuspumpasid – õhk-õhk tüüpi ja õhk-vesi tüüõi pumbad. Õhk-õhk tüüpi soojuspump on kütteseade, mis pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Välisosas asub kompressor, mis pumpab välisõhust soojust koguvat külmaainet seadme siseossa. Siseosas suunatakse soojus toaõhku ning puhutakse ventilaatori ja suunajate abil hoonesse laiali. Seade hoiab energiat kokku, kuna soojust ei ole vaja toota. Välisõhus olev soojusenergia tuleb lihtsalt kokku koguda ja siseruumidesse transportida. Parimates tingimustes kulub 4 kW soojusenergia kokkukogumisele ja tuppa suunamisele alla 1 kW elektrienergiat. Sarnaselt õhk-õhk soojuspumbale ammutavad õhk-vesi soojuspumbad soojust välisõhust. Soojus antakse edasi hoone küttesüsteemis ringlevale veele, kas siis radiaatorites või põrandaküttes . Õhk-vesi soojuspumbad sobivad kasutamiseks nii uutel kui ka olemasolevatel hoonetel. Seni kasutusel olnud elektri-, õli-, tahkekütuse-, jne katlad saab edukalt asendada soojuspumbaga. Õhk-vesi soojuspump suudab toota ühest kW elektrienergiast 2 – 4 kW soojusenergiat. See annab märgatava kokkuhoiu küttekuludelt ja  mugavuse.  Õhk-vesi soojuspumbaga küttesüsteem ei vaja suurt katlaruumi, korstent, korstnapühkijat, küttehoidlat jne, puudub suits, tahm, tolm ja lõhn.

Kõigi nende küttesüsteemi eeliseks on kasutusmugavus, kuid miinuseks see, et nende toimimiseks on siiski vaja elektrienergiat. Samas toodavad maaküte, ioonküte ning õhksoojuspumbad oluliselt rohkem soojusenergiat, kui on nende poolt tarbitav elektrienergia, mis annab siiski arvestatava kokkuhoiu.

Kuidas teha välibassein.

On tavaks, et basseini valmimisel ei lõigata linti vaid töö tellija lükatakse vette.

Kuidas rajada välibasseini ja mis see maksab. Kuumal suveilmal on hea end basseinis jahutada, ilma et peab sõitma kuskile veekogu äärde. Et välibasseini ehitada, selleks peab olema tahtmine, kopsakas rahakott ja paraja suurusega vaba plats elumaja lähedal. Eestis on tavaks ikka valid päikeseline koht, suurus sõltub nõudlusest ja kasutajate arvust. Selline mõnus ja mõistlik bassein on 4×8 m. Sellise hinna eest võib saada pruugitud auto. Välibassein on luksus, mida Eestis saavad endale lubada rikkad pered. Rootsis on välibassein üpris tavaline keskklassi kodudeski.

Kuidas materjali valida.-Töö algab alati augu kaevamisest. Süvendi suurus sõltub sellest, kui sügavat basseini soovitakse, kas meetrist või veelgi sügavamat. Välibasseinide standardsügavus on 1,45 meetrit, kus vett 1,35 meetri jagu: see on paras mõõt, nii et vette hüppel ei põruta jalgu ega ole lastel uppumis ohtu. Inimestel on basseinide suhtes mitmesuguseid hirme. Põhjanaabritel on populaarne ehitada puit sisemusega välibassein. Sellisesse võib talvel vee jätta ning mitte midagi ei juhtu. Betoonist basseiniseinad võib aga jää mõraseks paisutada. Eelarvamuslikult peetakse betoonivalu puidust vastupidavamaks, sest nõukogude ajal tähistas betoon tugevust ja võimsust. Betoonil on omad puudused puidu ees. Puitkarkass on paindlikum ja tänapäeval saab puitu niiviisi töödelda, et mingisugust mädanemisohtu karta ei ole. Soomes ja Rootsis on puitkarkassile ehitatud PVC-materjalist välibasseine tehtud juba 10-20 aastat ja need on põhjamaa oludes väga hästi vastu pidanud. Sisetingimustel on siiski parem kasutada betoonist basseini mis plaaditud.


Valmimisaeg

Puiduga on lood sellised, et see paigaldatakse täpse sügavusega valmis kaevatud auku. Töös ei ole midagi keerukat, projekt valmib tüüpprojekti järgi. On isegi olemas standartsed valmis raamid mille vahel valida, eritellimus oleks alati kulukam. Basseine ehitades tasuks jälgida rootslaste tehnoloogiat ning töövõtteid.

Kui karkass valmis, tihendatakse basseinipõhi ja kaetakse liivaga. Sellele omakorda asetatakse põhjamatt. Seejärel paigaldatakse basseini rahvakeeles kilekott, mis tegelikult on 0,55-1,5millimeetrise läbimõõduga PVC-kile, selle maksumus sõltub juba suurusest. PVC-materjali peljatakse õhukeseks, aga ega ta nii kergesti järele anna, selleks peab noaga kallale minema,” selgitas Saare ja lisas, et PVCd on hõlbus parandada.

Siis juba võib lasta basseini vett, nii palju, et raskus hakkaks PVC katet rõhuma ning PVC saab korralikult ära kinnitada ning ääred ära kinnitada, 15 sentimeetrist veest piisab. Nüüd paigaldatakse ja ühendatakse vee välja- ja tagasivoolutorud ning lisatakse filtersüsteemid. Filtersüsteemide hinnaga tuleb ka arvestada kuna need algavad 1500 eurost. PVC puhul võib ka erinevaid värve tellida, näiteks punast, rohelist, põhivärviks on siiski sinine. Mõnus lisavarustus talvele mõeldes on soojendusseade, mis on võimalik ka basseini lisada, et basseini kasutus oleks aastaringne. Kuna basseinivesi jahtub kiirelt siis suvel üldiselt lülitatakse soojendus välja.

Sisustus Ehitus ja Tehnolahendused